Triinu tegutsemas

 Nädala elamus: "Kiired ja vihased 9" ( Fast and Furious 9, 2021) "Kiired ja vihased" on filmide sari, mille vaatamisega ei pane kunagi mööda. Kuigi iga kord võib ennustada, kuidas süžee lõpeb (ja nendel filmidel on kaks traditsiooniliseks kujunenud lõppu: kas kogunetakse kokku või sõidetakse minema), aga teekond lõppu on tihti üllatusi täis. Ma tahaks öelda, et selles filmis pole Mark Sinclair (e Vin Diesel) ülevoolavalt tähelepanu keskpunktis nagu " Bloodshotis ", aga ma ei saa seda öelda. Vähemalt on "Kiiretes ja vihastes" niipalju teisi tegelasi, et sellest ühest mehest ei saa villand.  Nädala eesmärk: Esimene suvelugemine David Alleni "Jõudluse kunst: et asjad saaks tehtud" ( Getting things done: The Art of Stress-Free Productivity ) on produktiivsusmaailma A ja O, sest seda mainitakse antud valdkonnas lihtsalt kõikjal. Sellest hoolimata ma raamatut lugeda ei soovita (või vähemalt eesti keeles ilmunud 2007. aasta versiooni), sest k...

Olemise kunst (Triinu Jakson, 2021) Mütata pehmel maal kuum on peal mõtteta Pöide on rada on punkte seal ei leia Kansas  on pojengisort ilusam kui Sarah Bernhardt Mütata kuumal maal pehme pea mõtteta

Nädala elamus: Piknik Tähistamaks sõbranna sünnipäeva ja lähenevat bakalaureusekraadi omandamist, tegime väikese 5-tunnise pikniku. Minu jaoks jättis see vähendatud koosseisus ENÜSi mitteametliku ürituse mulje, aga seda kõige positiivsemas mõttes. Eriti sellepärast, et ühelegi ametlikule ENÜSi üritusele ma nende paari Tartus viibitud nädala jooksul ei jõudnudki. Ei taha küll karastusjooke propageerida, aga Dr Pepper on päris hea. Pildi autor: Johanna Vana Nädala eesmärk: Vaktsineerimiskuur läbitud Olles ametlikult esimese 25% seas, kelle vaktsineerimiskuur on läbi, võin südamerahuga jätkuvalt vaktsineerimist soovitada. Isiklikust kogemusest rääkides, kaasnes mul mõlemal korral vaid lihasvalu, kusjuures esimene kord oli hullem, aga eks see ole muidugi inimesi erinev. Varia: Kolm keskpärast filmi "Boss level" (2021), "Mehe raev" ( Wrath of Man , 2021) ja "Eesti matus" (2021) on sellenädalased ekraniseeringud. Esimene on suhteliselt klassikaline f...

 Nädala elamus: "Paljutõotav noor naine" ( Promising young woman,  2020) Pole ammu kinos käinud. Ja pärast seda filmi tundsin ma end õige endana, mis sest, et lugu polnud põhimõtteliselt kuidagi minuga seotud (ja seda kõige positiivsemas mõttes). Kes pole näinud, siis soovitan vaadata, sest näitlejamäng on hea; sutsu saab naerda; pööratakse tähelepanu probleemile, mida mõned ei pea vist probleemiks; ja ega see lõpp nüüd ka etteaimatav polnud. Nädala eesmärk: Film 0 suudlusega See on tegelikult täitsa tõsine eesmärk, arvestades massifilmide iseloomu. Isegi filmi "Poiss 7" (millest kirjutasin SIIN ) kirjutati sisse armastuslugu, mida raamatus polnud absoluutselt. Reaalsete suudluste valtimiseks võib vaadata "Kaose planeeti" ( Chaos walking , 2021). Miks ma ütlen reaalsete? Sest teoreetiliselt on seal ikka päris mitu suudlust. Varia: See ongi suvi Tere tuloemast juuni ja tere tulemast äkiline kuumus. Tundub, et ilmaennustajate sõnad pidasidki paika. Ja suvi e...

 Nädala elamus:  Kevadine orienteerumine Tartus Teema põhineb antud üritusel:  https://www.facebook.com/events/916475325815316/ Ma olen suht kehv orienteeruja, aga sel nädalal sain ma kätte paberist Tartu linna kaardi ja asi läks kuidagi üllatavalt lihtsalt. (Kui mitte arvestada botaanikaaeda, mida ma muuseas jõudsin oma Tartu elu kõrvalt esimest korda külastada, kus sai isaga pool tundi ringi tatsatud). Ehk siis edu, areng ja liikumine pealekauba? -Minugi poolest. Nädala eesmärk: Spontaanne teatriskäik Spontaansemat teatriskäiku, hommikul piletite hankimine, õhtul teatrisse, on üpris keeruline saavutada. Eriti, kui jutt käib Vanemuisest ja "Mamma miast". Te ikka mäletate seda muusikali pulmadest, mis korraldati, teada saamaks, kes kolmest mehest on tüdruku isa ja lõpuks olid kõik isad ning pulmad toimusid hoopis kellegi teise vahel? Jah, see legendaarne lugu, kust peaaegu kõik laulud on saanud hitiks. Filmi olen ma muidugi ammu näinud, aga nüüd sai lavalaudadel ka seda n...

 Nädal täis Eurovisiooni 1. poolfinaal: Minu arvates oleksid edasi võinud saada: Leedu , Venemaa , Horvaatia, Iisrael , Aserbaidžaan , Rumeenia, Malta , Iirimaa, Austraalia ja Belgia  Minu lootustes said edasi need ja veel: Norra, Küpros, Rootsi, Ukraina. 2. poolfinaal: Ootus: San Marino , Eesti, Kreeka , Moldova , Island , Portugal , Soome , Läti, Šveits ja Poola. Reaalsus: need ja Albaania, Serbia, Bulgaaria.  Finaal: Minu nägemuses oli Prantsusmaa nr 1 ja Soome nr 2. Edasi polnud eriti vahet.  1. Itaalia (ma mäletan ainult seda, et tegu oli üpris hea rokk-lauluga ja kuidas esinejad välja nägid, aga tegu polnud just meeldejääva lauluga) 2. Prantsusmaa (see lugu võlus mind enne seda nädalatki ära, hingestatus ja prantsuse keel aitasid tegelikult palju kaasa) 3. Šveits (laulja oli muidugi andekas, aga morbiidsuse tase oli kehvapoolne: kui kurba laulu esikolmikusse panna, siis juba Austria " Amen ", mis tegelikult ei pääsenud isegi finaali) 4. Island (tegelikult on ...

Nädala elamus: 1994. aasta Eesti eurolaulu valimine Olles täiesti taha jäänud selle aasta Eurovisiooni laulude tutvumisega, oli eriti paslik vaadata, kuidas Eesti endale eurolaulu 1994. aastal valis. See oli tõesti elamus. Ma ei arvanud, et kõik praegusest nii erinev oli. Eelkõige oli saates tunda pinget mitte võidulaulu hääletamise osas, vaid regulatsioonide täitmise rõhutamise vallas- eks Eesti pidi enda väärilisust Eurovisiooni konkursist jätkuvaks osavõtmiseks tõestama. Poliitilis-majanduslik õhustikku kirjeldasid imehästi Silvi Vraidi sõnad antud saates (ligikaudselt): "Baltimaad ja Euroopa pole üks ja see sama, need on ikka erinevad." Praegu on sellist juttu ikka väga veider kuulata.  Hääletusprotsess '94. aastal oli minu jaoks väga kohmakas. Alustades sellest, et punkte jagas ainult žürii, lõpetades tõsiasjaga, et kõik mängisid imestunult TOP3 laulude teatavaks tegemist, kuigi (tõenäoliselt) oli kõigile natuke enne ekraani peal juba näidatud, kes sinna kuuluvad.  I...

Nädala elamus: "Replikandid" ( Replicas, 2018) Film, mis õigustatult meenutas mitte üldse kaua aega tagasi vaadatud "Doktor Strange'i" (millest kirjutasin SIIN ). Inimesed, palun ärge kasutage sõites telefone mis tahes viisil ja palun ärge sõitke paduvihmaga, eriti kui te juba mitu korda olete sellistes ilmaoludes oma eluga riskinud. See film on järjekordne näide sellest, kuidas elu muutub "põnevaks" pärast liiklusõnnetust.  Taaskord ulme, aga ma polegi tegelikult näinud filmi, kus edukalt kloone tehakse ja inimteadvust üle kantakse. Kuigi süžee on tuttavamaiguline, siis film väärib vaatamist. Ning kõigile, kes jälestavad kehva lõpuga lugusid nagu mina: finiši õnnetase on kuskil 9/10. Põhjuse leiate aga filmi ennast vaadates. Nädala eesmärk: Oodake veidi, eksamid! Paar eksam-arvestustööd on tehtud, kolm eksamit ja projektitähtaeg on veel ees. Ma olen alati võtnud eksami tegemise aegadest esimese võimaliku. Seekord otsustasin aga teisiti teha. Olgem au...

Nädala elamus: Volber Midagi positiivset ka siis ellu. Aprilli lõpus sain osa oma esimesest volbri-kogemusest. Jah, see polnud traditsiooniline volber, aga see oli ikkagi imeline. Kiitused nii endale kui ka testele ENÜSi liikmetele, kes ak!maastikule suunatud orienteerumist (sai isegi pooleldi selle tõttu Tartus käidud ja sõpradega linna avastatud) ja endile mõeldud õhtut korraldasid. Tuleb tunnistada, et " QwickWiti" teine ja " Cards against humanity" esimene koht tõstsid meeleolu ikka märgatavalt. Ilmselt oleksin hasardist neid teiega koos terve öö mänginud. Nii vägev oli vahelduseks seltsiõdedega lõbutseda. Nädala eesmärk: Olla rahu ja ainult rahu Mida ma viimase semestri puhul olen avastanud? Kuidas indiviididele meeldib venitada, ka meeskonnas. See on ju ammu teada, et inimestel on kombeks asju viimasele minutile jätta. Vähemalt enamiku kohta paistab see kehtivat. Lihtsalt sellel semestril on mul palju tegevusi seotud teiste inimestega. Vahel on lihtsalt tunn...

See nädal oli tõeliselt ebaproduktiivne. Jah, kõik kiireloomulised kohustused said tehtud, aga aja ratsionaalsest kasutamisest ei tulnud midagi välja. Ja see on "okei", kui seda vahel juhtub. Saingi rohkem keskenduda sellele kuidas ma ennast tunnen, mida ma mõtlen jne. Nagu nädal aega kestev meditatiivne seisund. Lisaks sellele vaatasin ma ära "Rannamaja" 2. hooaja (esimest pole jätkuvalt vaadanud). Iroonia on muidugi selles, et mõnda aega tagasi suutsin ma selle ja kõik teised sarnased suhtesaated titulleerida "sarjadeks, mille meediakajastuse järgi ma võin juba öelda, et tegu on kehvade saadetega ehk ma tõenäoliselt ei vaata neid kunagi". Esimese poolega nõustun ma endiselt: see oli kohutav sari. Jõudsin ma lõpuks ikkagi selle vaatamiseni, sest mu Youtube algoritm soovitas mulle Andrei Zevakini, kelle videoid pole ma elu sees näinud, kommentaaridega "Rannamaja" vaatamist. Muidugi sai sellest "Rannamaja"-maraton: tõenäoliselt seepärast...