See nädal oli tõeliselt ebaproduktiivne. Jah, kõik kiireloomulised kohustused said tehtud, aga aja ratsionaalsest kasutamisest ei tulnud midagi välja. Ja see on "okei", kui seda vahel juhtub. Saingi rohkem keskenduda sellele kuidas ma ennast tunnen, mida ma mõtlen jne. Nagu nädal aega kestev meditatiivne seisund.
Lisaks sellele vaatasin ma ära "Rannamaja" 2. hooaja (esimest pole jätkuvalt vaadanud). Iroonia on muidugi selles, et mõnda aega tagasi suutsin ma selle ja kõik teised sarnased suhtesaated titulleerida "sarjadeks, mille meediakajastuse järgi ma võin juba öelda, et tegu on kehvade saadetega ehk ma tõenäoliselt ei vaata neid kunagi". Esimese poolega nõustun ma endiselt: see oli kohutav sari. Jõudsin ma lõpuks ikkagi selle vaatamiseni, sest mu Youtube algoritm soovitas mulle Andrei Zevakini, kelle videoid pole ma elu sees näinud, kommentaaridega "Rannamaja" vaatamist. Muidugi sai sellest "Rannamaja"-maraton: tõenäoliselt seepärast, et Zevakin tegi seda sarja samamoodi maha. Aga mis ma oskan öelda? Vahel vist peab vaatama asju, mille puhul tunned, kuidas su IQ langeb.
Mida veel ebaproduktiivset sai tehtud? Vaatasin Eurovisiooni laulude tutvustuse uut osa. Seekord võis kuulda Küprose, Islandi, Horvaatia, Ukraina, Portugali, Rootsi, Rumeenia ja Iisreali lugusid. TOP3 (suvalises järjekorras): Island (olenemata veidratest kostüümidest ja koreograafiast), Rootsi ja Iisrael (kostub ju ikkagi Eurovisiooni läbi aegade kõrgeim noot).
Ja kõige lõpus sai, järjekordselt vaatamisega seotult, mõeldud Benjamin Hardy poolt levitatud sõnumile: "Me arvame endast nii nagu me oletame, et teised meist arvavad."
Mida ma siis arvan, et teised minust mõtlevad (vihje: järgnevad täielikult egolaksust inspireeritud sõnad):
See on see naine, kes:
- ... jalutab sulle oma enesekindla kõnnakuga vastu, muigab, vaatab sinuga tõtt ja küsib oma olekuga: "Minu elu on korras. Kas ka sinu elu? Kui mitte, siis las ma tulen ja aitan."
- ... ei pelga sind taevani kiita ega sinu tehtud pisivigu märkamata jätta
- ... võtab maksimumi erialast, mis pole ta lemmik; tööst, mida ta vihkab; suhtest, mis on lihtsalt kehv (kõigi puhul võiks muidugi küsida, miks ennast nendega üldse end siduda, aga see on juba keerulisem teema), sest need kõik on ajutised ja might as well proovida endast parim anda.