Koolist
Selle semestri ajaintensiivsemaks aineks võiks pidada "Avaliku sektori ökonoomikat". Olenemata sellest, on tegu mu lemmikainega. Kuidas mõjutab maksustamine avalike hüviste turgu? Kuidas need mõjutavad ressursside jaotust ühiskonnas? Kes tegelikult võidavad ja kaotavad?
Selle aine tulemusena saan ma tõenäoliselt vastuse ka küsimusele: kas ma peaksin poliitikutele nõustamisteenust pakkuma (või ise poliitikasse suunduma)?
Film "Kadunud linn"
Nagu filmidel ikka, jagub ka siin erinevaid tõlgendusi, mis selle filmi mõte siis ikkagi on.
Põlatakse võimu ja materiaalsust, eelkõige raha ja luksusesemeid. Selle juurde käib levinud etteheide inimeste kombele hinnata raamatut kaane(modelli) järgi - tegu on kujundiga, mis võetakse filmis sõna otseses mõttes kasutusele.
Ära ei jää ka peegeldus ühiskonnakriitikast armastuslugude kui "lihtsa lugemise" ja selle zanri tavalugeja stereotüüpse profiili osas ("kolmekümnendates naine, kes soovib, et ta oleks 20" ja keda huvitavad raamatu loomise faktidest enam see, milline lembehetk on kaanestaari lemmik).
Võiks öelda, et film teeb seda, mida tavaliselt tegelikkuses ei juhtu: kritiseeritakse üheksast viieni töötajaid ja kiidetakse pideva ränga töö tegijaid, kelle kõik saavutused ei pruugi olla silmapaistvad. Ja see ränk töö ei peagi olema alati füüsiliselt kurnav või reaalsed töökohustused, vaid ka tugev hoolimine oma sõbrast.
Kas pärast selle filmi vaatamist saab sinust hea kirjanik? Kuigi peategelane on raamatukirjutaja, siis tõenäoliselt mitte. Loominguprotsessiga on siin vähe pistmist, kui välja jätta "kirjutamistõrge", pingelised tähtajad ja stseenid, milles kirjeldatakse toimuvat loomingulisemat, kui "tavainimene" seda teeks. Samas võiks see vähemalt anda hetkelist, pikas perspektiivis mõttetut, välist motivatsiooni oma lugu kirja panna.
Kokkuvõttes on tegu meelelahutusliku filmiga, kus mängivad kaasa paljud tuntud näod.