Nädala elamus: Esimesed kogemused Tartus "postiljonina" Võtsin endale Eesti Naisüliõpilaste Seltsis see semester kaks ametit. Üks neist sisaldab vilistlastele õnnitluskaartide kohaletoimetamist. Kui ma peaksin kunagi päriselt postiljoniametit pidama, siis teeksin seda meelsamini Kuressaares kui Tartus, sest (Eesti mõttes) suurlinnas on tunduvalt keerulisem kirju kohale toimetada. Nimelt on probleemiks postkastid, kuhu väga tihti korterite puhul Tartus ligidale ei pääse. Lukustussüsteemidel, mis on mõeldud võõraste eemalehoidmiseks, puudub tavaliselt ka helistamisvõimalus, mille kaudu vajaliku inimesega kontakti saada. Ilmselgelt ma ei tea (veel) postiljonide salanippe, kuidas nad need vähesed kirjad, mis tänapäeval liiguvad, õige inimeseni toimetavad. Seega olen otsustanud mõne kaardi puhul jätta töö professionaalidele, kuigi iga kord teen eeltööd, kas mul õnnestub inimeseni jõuda või mitte. Üleüldiselt on Tartus ringiliikumine kujunenud huvitavaks, sest tänu sellele olen a...
Jäädvustav. Inspireeriv. Rangelt subjektiivne.