Otse põhisisu juurde

Filme

 "Seitsmes poeg" (Seventh Son, 2014)


Midagi nii kesist pole ma tükk aega näinud. Arusaamatuks jääb juba kogu "seitsmenda poja" teema - seitse võib küll läänekultuuris tähistada õnnenumbrit, kuid kes on ikkagi esialgne seitsmes poeg, arvestades, et väga keeruline on tuvastada, kes ajaloo algusest seitsmes nüüd oligi.

Kui tegu on raamatul põhineva filmiga, siis küsimuste tekkides pöördun tavaliselt raamatu poole, aga seekord polnud sellest kasu, sest film on ikka ülimalt kaudne tõlgendus raamatust.

Veidrad olid reaktsioonid sellele, kui selgus, et üks peategelastest on nõid. Õigemini, veider oli, et mitte ühtegi reaktsiooni sellele ei järgnenudki.

Filmi lõpp andis oletust, et kogu lugu kordub kord taas. Või kas siiski? 


"Vseviov" (2020)


Eesti film David Vseviovist, mis eelkõige tutvustab mehe muhedat olemust. Keskendutud on lihtsusele, mis ilmselt viitab ka mehele endale. Kuigi eriliselt targemaks sellest filmist ei saa ja film kui selline pole minu jaoks eriti paeluv, siis Vseviovi ütlused pakuvad mõtlemisnaudingut ja tund aega möödub suhteliselt kiiresti.


"Laululind" (Songbird, 2020)


Tegu on koroonapandeemia "halba stsenaariumit" kujutava filmiga. Kuigi, kui nüüd mõtlema hakata, siis on tegu veel praeguse seisuga täiesti võimaliku looga.

Kuigi kriitikud on selle maha teinud, eelkõige sellepärast, et nad on pärit piirkondadest, kus COVID-19 on tunduvalt laialevikulisem, ja seetõttu ei meeldi neile, et kajastatakse juba kehvas olukorras veel kehvemat keskkonda.

Mind pani see aga eelkõige mõtlema koonduslaagritele ja võimumängudele. Kui 99% rahvastikust peabki istuma kodus ja ühel protsendil on võimalus teha, mis iganes pähe tuleb, siis see film demonstreerib tagajärgi päris hästi. Rääkides K-tsoonist, siis mul on tohutult kahju, et sinna saadetud inimeste lühikestest (ja immuunsete vahest mitte nii lühikestest) eludest lähemalt ei pajatata. Meile saavad osaks vaid kauged kaadrid slummitaolisest piirkonnast. 

Tekivad küsimused nagu kas T-tsoonist immuunsena lahkudes on üldse võimalik ilma immuunsuspassita ellu jääda? Kuidas said esimesed immuunsuspassid? Mis olukord valitseb ülejäänud maailmas?


Veel filme


Lisaks sellele vaatasin "Surematuid" (Immortals, 2011), mille ma juba teist korda pooleli jätan, sest see pole hea film; ja "Prohvetit" (Next, 2007), mis pole eriti mõtlemapanev, kuid meelelahutuseks väga tore film.

Sildid

Labels:

Populaarsed postitused sellest blogist

Pilguheit nädalale (24.-30.08.20)

Nädala elamus: Kuidas minust sai (ilus) sügisleht? Ikka juuksuris. Märtsikuu kaosest alates olen mõelnud, mis värvi oma juuksed seekord värvida. Alguses olin seda meelt, et jätkan punasega, lihtsalt lähen üleni punaseks. Samas kolmandat aastat järjest ühe värvi peale jääda tundus tüütu: samahästi võin juba brünett olla, mida ma tavaliselt pool aastast ka olen (tänavu jäi see periood Saaremaal redutamise aega, nii et vähesed nägid seda). Ja siis otsustasin blondiks minna, et intelligentsustase ja juuksevärv läheksid ikka kokku (siinkohal pean silmas tuttavat Blondiini naljalugudest, mitte tegelikke inimesi kirjeldavat tunnusjoont). Aga peas tekkis kahtlus, et kas hele pea ikka sobib mulle, arvestades, et ma pole lumivalge naha, heledate silmade ega looduslikult heledakarvaline. Siin tuli mängu taas punane: ega ma sellest värvist vist lahti ei saa, kui see mu lemmikvärv juba olema juhtub. Tegin lõpliku otsuse: olgu, blond, aga punaka varjundiga. Juuksevärvimine aga on omaette teadus ja o...
Lisateave

Meine Deutsche Identität

Beachtung! Alles auf dieser Seite ist Fiktion. /Tähelepanu! Kõik siin leheküljel on väljamõeldis. Ich Mein Name ist Isabelle Brose. Ich bin 18 Jahre alt. Ich komme aus Saarbrücken, aus Deutschland. Ich wohne jetzt in Stuttgart. Ich studiere, um Mathelehrerin zu werden, an der Universität Stuttgart. Ich spreche Deutsch, Englisch und Französisch. Meine Lieblingsjahreszeit ist Sommer, wenn Die Sonne scheint und es ein bisschen regnet.   Ich arbeite als Kundendienst für Empfang im Fitnessstudio an Wochenenden. Ich und mein Bruder. (https://www.youngisthan.in/love-relationship/letter-to-brother/44765) Meine Familie Ich habe zwei Geschwister: einen Bruder und eine Schwester. Mein Bruder heisst Benjamin und meine Schwester ist Erika. Ben ist 13 Jahre alt. Er studiert in Gymnasium. Er wohnt mit meinen Eltern Nicholas und Adelheid in Saarbrücken. Erika ist 25 Jahre alt. Sie arbeitet in CineStar (das Kino). Meine Mutter ist Autorin und mein Vater ist Zahnarzt. Restaurants in unserer Stadt Ic...
Lisateave

Pilguheit nädalale (20.-27.04.22)

Kui soovid lisaks lugeda aasta taga toimunut, kiika SIIA .  Apollo kino salaseanss Kui ma esimest korda Apollo kino salaseansist kuulsin, olin umbusklik, kas tegu võiks olla millegagi, millest ma osa tahaks saada. Apollol on väga erinevaid eriüritusi, mis on suunatud ka eri inimgruppidele, ja kui juba toimivate eriürituste kohta saad üsna kiiresti selgeks, kas see on sulle mõeldud või mitte (vaadates linastuvat filmi), siis selle ürituse puhul ostad siga kotis.  Seega, kui sain Apollo kino iganädalase uudiskirja, siis ma lihtsalt teadvustasin selle ürituse olemasolu ja sinna see jäi. Ja ma polekski tõenäoliselt (vähemalt seekord) läinud, kui isa ei oleks kinopiletite loosis sellele seansile piletid võitnud. Ehk saatus mängis minu jaoks kaardid ümber.  Salaseanss toimus koostöös MyHitsi hommikuprogrammiga, kus olevat jagatud ka vihjeid filmi kohta, aga kuna ma üldiselt ei jaksa raadiot kuulata (väljaarvatud jõusaalis, kus MyHits mängib alati), siis ma nendest vihjetest osa...
Lisateave

Pilguheit nädalale (07.-13.09.20)

  Nädala elamus: Tudengimess Tänavune Tudengimess toimus erilaadsel kujul. Lisaks turvariskide maandamisele viidi üritus läbi kahes jaos: esimeses pooles esitlesid end pigem akadeemilised organisatsioonid, teisena rohkem erialaühendused. Muidugi vaatasin üle Eesti Naisüliõpilaste Seltsi lauakese ja tegin tuttavast noorliikmest Liis Antsist pilti. ENÜS-i tegemiste ja sügiste külalisõhtute kohta leiab infot: SIIT ,  SIIT ,  SIIT ja  SIIT . Lisaks selle tutvusin organisatsiooniga Noorem Vend, Noorem Õde. Kui sulle meeldivad lapsed, tahad neid aidata ja elad aastaringselt Tartus (mina viimast punkti ei rahulda), siis tasub mõelda just sinna vabatahtlikuks minemisele. Neist saab lugeda lähemalt  SIIT . Ilmselt minu jaoks kõige väärtuslikum vestlus oli aga TÜ Investeerimisklubiga, mis sel aastal esmakordselt ootab ka mitte-majandusteadlasi. Organisatsiooni ja infoõhtu kohta SIIT ja SIIT .     Nädala saavutus: esinemine ENÜS Talkil Reede õhtu. Olin täi...
Lisateave

Pilguheit nädalale (16.-22.11.20)

Nädala elamus: Läbiloetud C. Duhiggi "Harjumuse jõud" Oluliseimad mõtted: 1. Aju püüab harjumuseks muuta peaaegu iga rutiinset tegevust. 2. Õigeid harjumusi on võimeline looma iga mats. 3. Iha tekib preemia endale ette kujutamisel. 4. Kui tahtejõudu ühes eluvaldkonnas tugevdada, mõjutab see ka kõiki teisi valdkondi (positiivselt). 5. Enesekontrolli nõudvate ülesannete puhul nõuab see vähemat pingutust, kui seda tehakse isiklikel põhjustel. 6. Kaudsed suhted võivad osutuda olulisemaks kui lähedased suhted. 7. Kriisiolukorras muutuvad organisatsiooniharjumused piisavalt paindlikeks, et muuta vastutusalasid ja jõudude tasakaalu õiglasemaks. Duhigg, C. (2012). The power of habit: why we do what we do in life and business.  New York: Penguin Random House Nädala eesmärk: Jõusaali minek Ma olen üliõnnelik, et selle lõpuks ära tegin. Kuu aega iga nädalalõpu hommikul olen võidelnud tahtmisega jääda ühikasse ja nautida vaba päeva laiseldes. Seekord võitsin lahingu. Ma pole märtsikuust ...
Lisateave

Viimase aja elamused

 Koolist Selle semestri ajaintensiivsemaks aineks võiks pidada "Avaliku sektori ökonoomikat". Olenemata sellest, on tegu mu lemmikainega. Kuidas mõjutab maksustamine avalike hüviste turgu? Kuidas need mõjutavad ressursside jaotust ühiskonnas? Kes tegelikult võidavad ja kaotavad?  Selle aine tulemusena saan ma tõenäoliselt vastuse ka küsimusele: kas ma peaksin poliitikutele nõustamisteenust pakkuma (või ise poliitikasse suunduma)? Film "Kadunud linn" Nagu filmidel ikka, jagub ka siin erinevaid tõlgendusi, mis selle filmi mõte siis ikkagi on.  Põlatakse võimu ja materiaalsust, eelkõige raha ja luksusesemeid. Selle juurde käib levinud etteheide inimeste kombele hinnata raamatut kaane(modelli) järgi - tegu on kujundiga, mis võetakse filmis sõna otseses mõttes kasutusele.  Ära ei jää ka peegeldus ühiskonnakriitikast armastuslugude kui "lihtsa lugemise" ja selle zanri tavalugeja stereotüüpse profiili osas ("kolmekümnendates naine, kes soovib, et ta oleks 20...
Lisateave

Pilguheit nädalale (23.-29.11)

Nädala elamus: Minu esimene kord täielikul e-õppel On ikka suur vahe, kas veedad kõik koolitunnid ühikas või lähed klassiruumi. Õppimisaja ja muu elu eristamine kisub keeruliseks. Tegelikult ma isegi tean, mida selleks tuleb teha: minna raamatukokku õppima. Siiski võtsin esimese nädala muutunud olukorraga harjumiseks, et järgnevatel nädalatel paremini minu jaoks uue (kuna kevadel ma ei õppinud) elulaadiga kohaneda. Igatahes ma juba näen, kuidas sotsiaalne distantseerumine võib depressiooni tekitada (endal loodetavasti mitte). Nädala eesmärk: Katsetan IconFiti putrusid IconFit on bränd, millele eriti sooduseid ei tehta ja kuna mul õnnestus 15% hinnaalandusega endale kõik "Overnight Oatsi" maitsed saada, siis kasutasin selle ära, et tervislikuma hommikusöögi peale minna. Kui tavaliselt on lapsed need, kes ülimagusaid hommikusöögihelbeid tarvitavad, siis minu lugu hakkas nendega pihta alles täiskasvanueas ("Cini Minised" on parimad). Selle kuu algusega otsustasin suhkr...
Lisateave

Pilguheit nädalale (21.-27.06.21)

 Nädala elamus: "Kiired ja vihased 9" ( Fast and Furious 9, 2021) "Kiired ja vihased" on filmide sari, mille vaatamisega ei pane kunagi mööda. Kuigi iga kord võib ennustada, kuidas süžee lõpeb (ja nendel filmidel on kaks traditsiooniliseks kujunenud lõppu: kas kogunetakse kokku või sõidetakse minema), aga teekond lõppu on tihti üllatusi täis. Ma tahaks öelda, et selles filmis pole Mark Sinclair (e Vin Diesel) ülevoolavalt tähelepanu keskpunktis nagu " Bloodshotis ", aga ma ei saa seda öelda. Vähemalt on "Kiiretes ja vihastes" niipalju teisi tegelasi, et sellest ühest mehest ei saa villand.  Nädala eesmärk: Esimene suvelugemine David Alleni "Jõudluse kunst: et asjad saaks tehtud" ( Getting things done: The Art of Stress-Free Productivity ) on produktiivsusmaailma A ja O, sest seda mainitakse antud valdkonnas lihtsalt kõikjal. Sellest hoolimata ma raamatut lugeda ei soovita (või vähemalt eesti keeles ilmunud 2007. aasta versiooni), sest k...
Lisateave

Aasta kokkuvõte 2020

See on aasta 2020 kokkuvõte, mis põhineb täiesti subjektiivsel arvamusel. Lisatud on poole aasta jooksul tehtud  selfie' d, mida keegi pole varasemalt näinud, sest ega väga mindki polnud siis näha ja neist igaühel on minu jaoks mingi "kiiks", mille pärast neid mitte näidata, aga nautigem. Aasta seiklus: Kuulub rubriiki "kuidas ma oma asju kaotan" - peale tavalise telefoni ja riideesemete mahajätmise suutsin ära kaotada (ja uuesti üles leida) suuremate seikluste näol sülearvuti ja ühika uksekiibi. Selle aasta muusikaleid: Forster "Bauch und Kopf" - saksakeelne üpris lihtsate sõnadega laul, mis kehaosadele viidates kõneles armastusest. Raamatusoovitusi: Mieville "Perdido tänava jaam" - kuigi praeguseks olen lugenud vaid raamatusarja esimest osa, siis oma koleduses on see hoopis teistmoodi lugemine Duhigg "Harjumuse jõud" - Ma ei kavatsenud seda raamatut siia panna, kuid siiski, värvikad näited meie harjumuste v...
Lisateave

Pilguheit nädalale (19.-25.04.21)

See nädal oli tõeliselt ebaproduktiivne. Jah, kõik kiireloomulised kohustused said tehtud, aga aja ratsionaalsest kasutamisest ei tulnud midagi välja. Ja see on "okei", kui seda vahel juhtub. Saingi rohkem keskenduda sellele kuidas ma ennast tunnen, mida ma mõtlen jne. Nagu nädal aega kestev meditatiivne seisund. Lisaks sellele vaatasin ma ära "Rannamaja" 2. hooaja (esimest pole jätkuvalt vaadanud). Iroonia on muidugi selles, et mõnda aega tagasi suutsin ma selle ja kõik teised sarnased suhtesaated titulleerida "sarjadeks, mille meediakajastuse järgi ma võin juba öelda, et tegu on kehvade saadetega ehk ma tõenäoliselt ei vaata neid kunagi". Esimese poolega nõustun ma endiselt: see oli kohutav sari. Jõudsin ma lõpuks ikkagi selle vaatamiseni, sest mu Youtube algoritm soovitas mulle Andrei Zevakini, kelle videoid pole ma elu sees näinud, kommentaaridega "Rannamaja" vaatamist. Muidugi sai sellest "Rannamaja"-maraton: tõenäoliselt seepärast...
Lisateave